Lapse sünni registreerimiseks tuleb
avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.
Sünni registreerimiseks on 2
võimalust:
· Sünni registreerimine kohalikus omavalitsuses
· Sünni registreerimine elektroonselt e-rahvastikuregistris
NB! Kui tegemist on välisriigi kodanikega, kelle andmeid ei kajastu Eesti rahvastikuregistris või üks või mõlemad vanemad on alaealised, siis efektiivsemaks võimaluseks oleks eelnevalt pöörduda telefonitsi või meili teel kohaliku omavalitsuse ametniku poole, kes annab juhised vajalike dokumentide ja nõusolekute vormistamiseks.
Sünni registreerimine kohalikus omavalitsuses
Sünni registreerimise avalduse (Lisa 1) võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile). Avaldus ei pea olema eeltäidetud.
Lisaks avaldusele tuleb kohalikus omavalitsuses sündi registreerides esitada vanemate isikut tõendavad dokumendid.
Kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima minna üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada, kuid kaasas peab olema teiselt vanemalt lihtkirjalik nõusolek lapsele antava nime osas.
Meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta, kui laps ei ole sündinud haiglas (kodusünnituse korral).
Omavahel mitteabielus olevate vanemate isaduse
omaksvõtu avalduse saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal, selleks ei pea
täitma eraldi avaldust.
Sünni registreerimine elektroonselt e-rahvastikuregistris
Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saavad e-rahvastikuregistris sünni registreerimiseks avalduse esitada nii abielus, mitteabielus vanemad kui ka üksikvanemad. Juhised registreemiseks kuvatakse peale sisenemist e-rahvastikuregistrisse Perekond - Sünni registreerimine osa all.
Kui ametnik on sünni registreerimise
menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse
kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi. Esmane
sünnitõend on teile tasuta.
Lapsele antav ees- ja perekonnanimi
Lapsele antav nimi peab vastama nimeseaduse nõuetele. Lapsele
nime panekuks on soovi korral võimalus sooritada nime päring – teil on võimalik sisestada nimi, mida soovitakse anda lapsele
sünni registreerimisel. Päringu tulemuseks on, kas jaatava või argumenteeritud
eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult. Vastav teavitus tuleb Teile
riigiportaali.
Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Hooldusõigus
Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse
hooldusõiguse andmed. Abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine
hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, on neil ühine
hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole
väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Kõik
hilisemad hooldusõiguse muutmise küsimused kuuluvad kohtu pädevusse. Hooldusõigusest
saab vaadata lähemalt järgnevalt lingilt: https://www.siseministeerium.ee/et/Hooldus-%C3%B5igus
Lapse elukoht
Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress. Kui soovite lapse elukohaandmeid muuta, saate seda teha peale sünni registreerimist esitades elukohateate elukohajärgses kohalikus omavalitsuses.
Sünnitõend
Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi
korral eestikeelne sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi
esmakordne väljastamine paberil või elektrooniliselt on tasuta.
Kui e-rahvastikuregistri kaudu sünni registreerimisel valitakse tõendi väljastamise viisiks krüpteeritult e-postile, peab tõendi dekrüpteerimiseks olema isikul kehtivate sertifikaatidega ID-kaart. Vastasel juhul ei ole võimalik krüpteeritud dokumenti avada. Sünni registreerimise menetluse lõpetamisel lisatakse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea sünnitõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.
Kui soovitakse sünnitõendit inglise-, saksa- või prantsusekeelsena, siis seda saab taotleda maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest ning riigilõiv on 10 eurot.
Peretoetused
Peretoetuste saamiseks tuleb kõigepealt lapsele nimi panna ja lapse sünd registreerida.
Riiklike peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada. Kui olete lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametisse. Seal vaadatakse üle, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada, ja mõlemale vanemale saadetakse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse perehüvitiste pakkumus. Sotsiaalkindlustusamet saadab teile selle kohta ka e-posti teel teavituse.
Lisaks riigile võivad peredele toetusi maksta ka omavalitsused. Vastav taotlus tuleb lapsevanemal ise esitada. Küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.
Tallinna linna sünnitoetus on 320,00 eurot. Taotleda saab Tallinna universaaltoetuste taotlemise iseteeninduskeskkonnas.