Perekonnaseisuasutuses võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel, kui mõlema abikaasa elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis.
Kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutab abielu notar.
Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, lahutatakse abielu kohtus.
Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses esitavad abikaasad isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse.
Abielu lahutamise avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument, kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID kaart või juhiluba) ja maksekorraldus riigilõivu (50 eurot) tasumise kohta.
Välismaal väljaantud abielu sõlmimist tõendav dokument on vajalik legaliseerida või kinnitada apostille'ga, kui välisleping ei näe ette teisiti. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega eesti, inglise või vene keelde.
Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.
Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Avalduse saab esitada ainult Eesti notari juures (konsulaarametnikud ei saa avaldust kinnitada).
Kui lahutamise avaldust soovitakse esitada vanglas, tuleb vanglasse kohale kutsuda notar. Tegemist on notariaalselt tõestatud avaldusega ja vangla direktor seda kinnitada ei saa.
Abielu lahutamisel võidakse isiku avalduse alusel taastada tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla:
Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva.
Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal perekonnaseisuasutusse abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud.
Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele abielulahutuse tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale ja selle esmakordne väljastamine on tasuta.
*Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses ei too kaasa automaatselt ühisvara jagamist.
Perekonnaseaduse § 35 sätestab ühe varaühisuse lõppemise alusena abielu lahutamise, kuid see tähendab seda, et varaühisust ei teki peale lahutust juurde. Nii kaua kuni abikaasad ei ole omavahel ühisvara jaganud (nt notariaalse kokkuleppega, millega määratakse, kes pärast lahutamist jääb mingi konkreetse eseme/asja omanikuks) loetakse, et vara kuulub endiste abikaasade ühisvarasse.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), alusel tõendi väljastamise eest abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta tasutakse riigilõivu 10 €
Kui vähemalt üks abikaasa ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, lahutab abielu notar.
Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, lahutatakse abielu kohtus.
Abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses esitavad abikaasad isiklikult kohale tulles ühise kirjaliku avalduse.
Abielu lahutamise avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument, kehtiv isikut tõendav dokument (pass, ID kaart või juhiluba) ja maksekorraldus riigilõivu (50 eurot) tasumise kohta.
Välismaal väljaantud abielu sõlmimist tõendav dokument on vajalik legaliseerida või kinnitada apostille'ga, kui välisleping ei näe ette teisiti. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega eesti, inglise või vene keelde.
Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.
Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Avalduse saab esitada ainult Eesti notari juures (konsulaarametnikud ei saa avaldust kinnitada).
Kui lahutamise avaldust soovitakse esitada vanglas, tuleb vanglasse kohale kutsuda notar. Tegemist on notariaalselt tõestatud avaldusega ja vangla direktor seda kinnitada ei saa.
Abielu lahutamisel võidakse isiku avalduse alusel taastada tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla:
- lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi
- esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi
Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval perekonnaseisuasutusse ilmuda, teatavad nad sellest perekonnaseisuasutusele, kes määrab abielulahutuseks uue tähtpäeva.
Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal perekonnaseisuasutusse abielu lahutama ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud.
Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele abielulahutuse tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale ja selle esmakordne väljastamine on tasuta.
*Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses ei too kaasa automaatselt ühisvara jagamist.
Perekonnaseaduse § 35 sätestab ühe varaühisuse lõppemise alusena abielu lahutamise, kuid see tähendab seda, et varaühisust ei teki peale lahutust juurde. Nii kaua kuni abikaasad ei ole omavahel ühisvara jaganud (nt notariaalse kokkuleppega, millega määratakse, kes pärast lahutamist jääb mingi konkreetse eseme/asja omanikuks) loetakse, et vara kuulub endiste abikaasade ühisvarasse.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), alusel tõendi väljastamise eest abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta tasutakse riigilõivu 10 €